Tutvusin noore mustlaspaariga Lätist. Tartus viibivad "ärireisil". Äri seisneb selles, et kammivad kaubanduskeskuste riidepoodide soodukaid läbi ja pärast müüvad saadud kauba tänaval kallimalt maha. Rikkalt ei ela, aga toit on laual ja ilusad riided alati seljas.
Koolis polnud aega käia
Kirjaoskust pole kumbki omandanud. Naispoole ema on eluaeg rändäriga tegelenud ja nii pole lastel lihtsalt aega olnud koolis käia. Ja mis keeles nad kirjutama olekski pidanud õppima - mustlas, läti, vene? (Väljavõte http://www.estblul.ee/EST/Keeled/mustlaskeel.html lehelt: Mustlastkeel (romanes): Staatus: Reguleerimata. Ametlik kasutus: Puudub. Haridus ja õppimisvõimalused: Hetkel keelekogukonnal vastavad õppimisvõimalused veel puuduvad. Meedia: Puudub.)
Naise ema leidis viimase tütre sünni järel siiski ühes tehases tööd ja jäi paikseks, seega sai noorim õde Läti koolihariduse: nüüd on edukalt UK-s tööl ja mehel. Kuu aega tagasi oli ema koos sõbrannaga tütrel Inglismaal külas käinud. Sõbranna oli sealse mustlaskogukonna käest saanud hea äriotsa: viite vanamutid vöö vahel narkotse Baltikumi, saate hea raha. Lennujaamas jäid üle 60-aastased tõmmud prouad narkokoerale vahele. Said kuus aastat. Eestis ärireisil viibival tütrel on nüüd kiired ajad: ema on alates 10. eluaastast olnud ahelsuitsetaja, talle on vaja regulaarselt vanglasse suitsupakke saata.
Lätist veidi põhjapool hakkab meie elu rutiinsemaid tuure võtma: lastetuba on kollaseks värvitud, toas olnud eestiaegse riidekapi peal tahab Asko aaderdamist õppima hakata; Simo väidab kasvatajale, et teda sunnitakse kodus nii palju töötama, et ta peab lasteaias end välja puhkama; Elmol on palavik; mina olen alustanud taas MapInfo saladustesse süüvimist. Elu nagu lill.
No comments:
Post a Comment