India või Inglismaa
Manna tuli poest särades ja kinkis kummalegi poisile pulgakommi. Ise sädistas juurde: "Tead, käid poes, tee on küll lühike, aga ikka iga nurga peal tuttavad - tuleme Vaikega tagasi ja tee peal tulevad Imbi ja President vastu! No ei jõua nende tuttavatega ära lobiseda täna!" Imbi oli saatnud mu poistele ka küpsist, Manna: "Imbi tütar käis Indias ja tõi sealt maiustust." Järsku tõmbub perenaise nägu pilve, jookseb välisuksi lukustama ja hüüab: "Nägin aknast Hugot vennaga tänaval kõndimas, tulevad jälle suitsu kerjama..."
Samal ajal kui Manna tagaust lukku keerab tuleb esiuksest sisse Imbi, pistab mulle kotitäie samasid küpsiseid pihku ja selgitab: "Mul tütar käis Londonis klassiõel külas, tõi mulle, mina magusat ei söö, anna lastele."
Manna tähistas
Märtsikuu on Manna jaoks raske kuu - kõik algab poja sünnipäevast, siis tema enda sünnipäev, seejärel eksmehe sünnipäev ja lõpuks Hugo sünnipäev. Poja sünnipäeva rituaal on selline: Manna toob eelmisel õhtul poest paar tulpi, helistab hommikul kell 6.30 täpselt poja sündimise kellaajal ja soovib õnne ning kamandab enda juurde. Poeg siis tuleb kunagi päeva peale, korjab tulbid kaasa, ohkab ja laseb jälle jalga. Saatjaks ema hädaldamine, et sind pole üldse näha, millal sa uuesti tuled.
Manna sünnipäev oli siin aga tõepoolest mitmepäevane sündmus. Kuigi lapsed ja eksmees helistasid, ei kuulnud Manna telefoni ja tagasi helistamiseks tal kaardil raha polnud. Seega sugulastega istumine jäi ära. Samas tuli eelmisel päeval külla lapsepõlve sõbranna Silja, seiklejahingega medõde Viljandist. Seks puhuks ostis Manna kooki, kohvi ja mustsõstra likööri. Kohustuslik tunniajane lobisemine tehtud, lasi Silja jalga. Naabrivalve-Imbi aga teadis juba, et kui Silja läinud, eks siis on mingi hea jook majas. Kamandas oma mehe poodi ja õhtul kell kuus tuldi tulpide, tordi ja viinaga Manna juurde. President ei joo ja jättis naised omavahele. Köögis nõusid pestes kuulsin, kuidas vahetpidamatu lobin järjest seosetumaks muutus. Imbi: "Nägin ükskord, et su minias pesi kraanikausis pakendeid, see HÄMMMASTAS mind!"
Kui plaanisime Askoga lapsi magama panema hakata, vajusid kaks templielevanti meie poole sisse ja püüdsid meeleheitlikult artikuleerida: "Asko, kas sa saaksid meile arvutist välja võtta kolm punkti, kus on kirjas, mida kinnisvara siin majas on kohustatud tegema!" "Ei-ei-ei, vaata, võta see välja, mis nad on ikka KOHUSTATUD siin hooldama..." Natuke aega piinlikku lällamist ja läksid Manna tuppa tagasi. Poole tunni pärast tuleb Manna: "Asko, palun taluta Imbi koju, mina enam ei jõua..."
Sünnipäeva hommikul jõudis esimese külalisena kohale Vaike. Temal kinke ega kooke polnud, aga lill ikka kaasas. Manna saatis Vaike memmele moosiga rullbiskviiti, seni kuni Vaike ära käis, seletab juba auru all proua mulle: "Mina ostan oma sünnipäeval alati kõigile siin hoovipeal kooki: Vaikele, memmele, Imbile, Presidendile, aga oleks, et Vaike jaanuaris mulle ka midagi toonud oleks, ei!" Kui sõbranna ema juurest tagasi, mindi omaette edasi tinutama. Päeva peale laekusid ka Hugo ja tema vend. Istusid kõik neljakesi pisikese Manna toa voodi äärel, kimusid suitsu, võtsid viina. Hugo vend üritas kõigile soolaseeni maha müüa ja seletas võrokeeles, aga keegi peale Hugo temast vist aru ei saa. Manna käis mulle vahepeal kurtmas, et kõik räägivad läbisegi ja tema ei saa isegi kuuldeaparaadiga enam aru, mida räägitakse. Imbi käis sel päeval mitu korda vett võtmas ja jäi õige kauaks meie kööki, et kuulata, mis pidu käib.
Järgmisel päeval kuulsin Manna käest üksikasjalikult, kuidas Imbi oli ka peole üritanud sisse saada, aga Hugo ja Vaikega nii hirmsasti tülli läinud, et visati toast välja.
Poodlema
Igapäevaseid oste teevad Mäe City elanikud Ujula Konsumis. Suitsu ja viina saab Rebase tänava monopolist. Jaanuaris elasime üle suuremat sorti finantskrahhi kui Manna läks värskete eurodega monopolist suitsu ostma, aga maksis 150 krooni asemel 150 eurot. Ega seal ju hilisemaid pretensioone enam vastu ei võeta ja üüriraha oli läinud. Kuu aega hiljem jättis Manna oma toa riiulile kilekotti pudeli viina ja rahakoti. Keegi oli käinud pudeli ära vinnanud ja sellega koos läksid ka dokumendid. Õnneks sularaha oli juba mujale peidetud, aga uue ID-kaardi tegemise elevust-ärevust jätkus Mannal terveks kuuks.
Aga lisaks neile kahele ostlemispaigale on Peetrituru platsil alkoholi pood, kust Manna mõnikord Vaikele pudeli toob siis, kui on juba väga kiire. Viimasel ajal on Manna rääkinud, et Peetrituru poe letid on täitsa tühjaks jäänud ja seal tavaliselt leiduvaid Vene viinasid enam praktiliselt pole. Käisin ühe jalutuskäigu ajal uudishimust vaatamas, et mida seal poes müüakse, aga ei õnnestunud kohaga tutvuda. Uksel oli kolm silti. Esiteks: "Lgp Kliendid, kaupluses ja kaupluse territooriumil alkoholi tarvitamine rangelt KEELATUD!!!!!!!!!!!" Teiseks: "Kauplus avatud iga päev 10-21" Kolmandaks: "Kauplus ajuti avatud 10-19". Tundub, et järjekordne väikepood on oma eksistentsi lõpetamas.
No comments:
Post a Comment