Prügimajandus Mäe Citys

Prügimajandusest rääkides tuleb alustada tarbimisest. Tarbida saavad siinsed elanikud üsna minimaalselt. Manna saab kuus 3700EEK pensioniraha, sellest 1800EEK kulub tal üürile. Allesjäävast kulub kindel summa suitsu ja viina peale. Neid tuuakse monopolist, kus aga siiski samuti hinnad tõusevad. Sisuliselt jääbki alles vaid söögiraha ja sedagi vaid sellises hulgas, et jäätmete mäge tekitada on raske. Kuna prügiauto tühjendab konteinerit igal teisipäeval, siis on igal esmaspäeva õhtul, enne kui President konteineri tänava äärde lohistab, kõigil tegemist, et konteinerit millegagi täita.

Sügisel läksid prügikonteinerisse nii muruniitjast tulnud rohupuru kui kokku korjatud oksad. Kuigi kõik hoovipealsed teevad väikest viisi peenraid, pole nad kompostimisest vist midagi kuulnud ja ei taha kuulda ka. Palusin Askol Mannale komposti idee pähe istutada, vastuseks tuli: "Mine põrgu! Mina ei hakka sellist jama küll tegema!" Hoovinurgas on küll nõukaaegne hunnik, kuhu aiajäätmeid viidi, kuid see pole kompost, vaid sisuliselt väike olmejäätmete prügila.

Kraanikausi all olevasse prügiämbrisse topib Manna kokku nii kriitpaberil reklaamid, köögijäätmed, tuhatoosi sisu kui pakendid. Sorteerimise jutu peale käratas Manna: "Kas te kujutate ette, et ma pean hakkama kolme prügikasti siin pidama???"

Pakenditrall

Minul on siiski juba sisse harjunud pakendite eraldi kogumine. Rääkimata reaalsusest, et meil tekib ka pakendeid ja muud prügi kordi rohkem kui Mannal. Praeguseks on välja kujunenud, et kogume puhtad pakendid eraldi oma toas kilekotti ja viime Puiestee tänava pakendikonteinerisse. Konteiner on ka Peetrituru platsil, mis jääb aeg-ajalt Manna trajektoorile, seega pakkus ta end alguses appi, et võib me pakendid ise ära viia. Sisuliselt kukkus aga asi välja nii, et ta kas sokutas meie pakendid ikkagi olmejäätmete konteinerisse (sest tema arust on see pakendite eraldi kogumine absurd kuubis) või võttis omakorda pakendikonteineri juurde kodust kaasa vanu riideid, mille ta ka sinna sokutas. Igatahes olen ma nüüd püüdnud ta teenusest loobuda.

Eraldi korjame meie ka pandipakendid, aga need on üldiselt ise alati kuhugi vaikselt kadunud. Alguses mõtlesin, et Manna kogub endale lisaraha. Ühel päeval aga õiendas Manna minuga, et tal oli neist pudelitest köögis juba nii siiber, et andis Imbi kätte. Nimelt on asjad nii, et Manna õlut ei joo ja pandipakenditest lugu ei pea. Imbi jällegi saab igal päeval oma kaifi just kangest kaheliitrisest plastpudelist, nii et tal on pandisüsteem selge ja aitas sõbranna hädast välja.

Sõnaus

Siinsete elanike huultelt langeb aegajalt selliseid pärleid, et olen neid lausa üles kirjutanud. Ma ei oska arvata, kas need sõnad on mingite murde juurtega või prouade nõukaaegse noorusaja slängi järelkaja või mõtlevad nad neid lihtsalt niisama kohapeal välja. Mõned näited. Kui Vaike mind lastega hoovipeal näeb, kukub ta kohe nurruma: "Oi kui karmed te olete! On ikka karme see pisike!" Manna aga käib mulle Vaike tsüklite ajal kaebamas: "Kas maailm on hulluks läinud? Vaike on täitsa besoffel peast!" Kui Manna haige oli, rääkis mulle: "Alguses viskas põhja alt ära, siis tuli köha, siis nohu. Järgmisena viskab kapsli pealt ära!"