Sunday, March 27, 2011

Ilus pühapäev!

Pühapäev on täna ilus. Päike paistab nii eredalt, et eilne lumetorm on juba ununenud. Manna ärkas täna otsusega, et alates tänasest joob ainult piima. Vaatas külmkappi, aga piima polnud. Kolkis Vaike ukse taga ning kamandas sõbranna poodi kaasa - piima järele.

India või Inglismaa

Manna tuli poest särades ja kinkis kummalegi poisile pulgakommi. Ise sädistas juurde: "Tead, käid poes, tee on küll lühike, aga ikka iga nurga peal tuttavad - tuleme Vaikega tagasi ja tee peal tulevad Imbi ja President vastu! No ei jõua nende tuttavatega ära lobiseda täna!" Imbi oli saatnud mu poistele ka küpsist, Manna: "Imbi tütar käis Indias ja tõi sealt maiustust." Järsku tõmbub perenaise nägu pilve, jookseb välisuksi lukustama ja hüüab: "Nägin aknast Hugot vennaga tänaval kõndimas, tulevad jälle suitsu kerjama..."

Samal ajal kui Manna tagaust lukku keerab tuleb esiuksest sisse Imbi, pistab mulle kotitäie samasid küpsiseid pihku ja selgitab: "Mul tütar käis Londonis klassiõel külas, tõi mulle, mina magusat ei söö, anna lastele."

Manna tähistas

Märtsikuu on Manna jaoks raske kuu - kõik algab poja sünnipäevast, siis tema enda sünnipäev, seejärel eksmehe sünnipäev ja lõpuks Hugo sünnipäev. Poja sünnipäeva rituaal on selline: Manna toob eelmisel õhtul poest paar tulpi, helistab hommikul kell 6.30 täpselt poja sündimise kellaajal ja soovib õnne ning kamandab enda juurde. Poeg siis tuleb kunagi päeva peale, korjab tulbid kaasa, ohkab ja laseb jälle jalga. Saatjaks ema hädaldamine, et sind pole üldse näha, millal sa uuesti tuled.

Manna sünnipäev oli siin aga tõepoolest mitmepäevane sündmus. Kuigi lapsed ja eksmees helistasid, ei kuulnud Manna telefoni ja tagasi helistamiseks tal kaardil raha polnud. Seega sugulastega istumine jäi ära. Samas tuli eelmisel päeval külla lapsepõlve sõbranna Silja, seiklejahingega medõde Viljandist. Seks puhuks ostis Manna kooki, kohvi ja mustsõstra likööri. Kohustuslik tunniajane lobisemine tehtud, lasi Silja jalga. Naabrivalve-Imbi aga teadis juba, et kui Silja läinud, eks siis on mingi hea jook majas. Kamandas oma mehe poodi ja õhtul kell kuus tuldi tulpide, tordi ja viinaga Manna juurde. President ei joo ja jättis naised omavahele. Köögis nõusid pestes kuulsin, kuidas vahetpidamatu lobin järjest seosetumaks muutus. Imbi: "Nägin ükskord, et su minias pesi kraanikausis pakendeid, see HÄMMMASTAS mind!"

Kui plaanisime Askoga lapsi magama panema hakata, vajusid kaks templielevanti meie poole sisse ja püüdsid meeleheitlikult artikuleerida: "Asko, kas sa saaksid meile arvutist välja võtta kolm punkti, kus on kirjas, mida kinnisvara siin majas on kohustatud tegema!" "Ei-ei-ei, vaata, võta see välja, mis nad on ikka KOHUSTATUD siin hooldama..." Natuke aega piinlikku lällamist ja läksid Manna tuppa tagasi. Poole tunni pärast tuleb Manna: "Asko, palun taluta Imbi koju, mina enam ei jõua..."

Sünnipäeva hommikul jõudis esimese külalisena kohale Vaike. Temal kinke ega kooke polnud, aga lill ikka kaasas. Manna saatis Vaike memmele moosiga rullbiskviiti, seni kuni Vaike ära käis, seletab juba auru all proua mulle: "Mina ostan oma sünnipäeval alati kõigile siin hoovipeal kooki: Vaikele, memmele, Imbile, Presidendile, aga oleks, et Vaike jaanuaris mulle ka midagi toonud oleks, ei!" Kui sõbranna ema juurest tagasi, mindi omaette edasi tinutama. Päeva peale laekusid ka Hugo ja tema vend. Istusid kõik neljakesi pisikese Manna toa voodi äärel, kimusid suitsu, võtsid viina. Hugo vend üritas kõigile soolaseeni maha müüa ja seletas võrokeeles, aga keegi peale Hugo temast vist aru ei saa. Manna käis mulle vahepeal kurtmas, et kõik räägivad läbisegi ja tema ei saa isegi kuuldeaparaadiga enam aru, mida räägitakse. Imbi käis sel päeval mitu korda vett võtmas ja jäi õige kauaks meie kööki, et kuulata, mis pidu käib.

Järgmisel päeval kuulsin Manna käest üksikasjalikult, kuidas Imbi oli ka peole üritanud sisse saada, aga Hugo ja Vaikega nii hirmsasti tülli läinud, et visati toast välja.

Poodlema

Igapäevaseid oste teevad Mäe City elanikud Ujula Konsumis. Suitsu ja viina saab Rebase tänava monopolist. Jaanuaris elasime üle suuremat sorti finantskrahhi kui Manna läks värskete eurodega monopolist suitsu ostma, aga maksis 150 krooni asemel 150 eurot. Ega seal ju hilisemaid pretensioone enam vastu ei võeta ja üüriraha oli läinud. Kuu aega hiljem jättis Manna oma toa riiulile kilekotti pudeli viina ja rahakoti. Keegi oli käinud pudeli ära vinnanud ja sellega koos läksid ka dokumendid. Õnneks sularaha oli juba mujale peidetud, aga uue ID-kaardi tegemise elevust-ärevust jätkus Mannal terveks kuuks.

Aga lisaks neile kahele ostlemispaigale on Peetrituru platsil alkoholi pood, kust Manna mõnikord Vaikele pudeli toob siis, kui on juba väga kiire. Viimasel ajal on Manna rääkinud, et Peetrituru poe letid on täitsa tühjaks jäänud ja seal tavaliselt leiduvaid Vene viinasid enam praktiliselt pole. Käisin ühe jalutuskäigu ajal uudishimust vaatamas, et mida seal poes müüakse, aga ei õnnestunud kohaga tutvuda. Uksel oli kolm silti. Esiteks: "Lgp Kliendid, kaupluses ja kaupluse territooriumil alkoholi tarvitamine rangelt KEELATUD!!!!!!!!!!!" Teiseks: "Kauplus avatud iga päev 10-21" Kolmandaks: "Kauplus ajuti avatud 10-19". Tundub, et järjekordne väikepood on oma eksistentsi lõpetamas.

Thursday, March 24, 2011

Sõpru peab ikka hädas aitama

Olen viimastel päevadel haige Simoga kodus olnud ja seetõttu Mäe City hoovielanike hingeeluga taas rohkem tutvust teinud. Manna räägib iga päev mulle kõike, mis talle pähe tuleb. Tal on ju nii igav, et kui keegi kodus on, siis ta tuleb rääkima tõepoolest vist iga mõtet, mis ta pead läbib. Hommik algas näiteks sellega, et ta pidi voodist välja tulles riided kiiresti selga panema, sest vetsu oleks muidu külm minna. Noh ja nii edasi.

Vaike väriseb

Eilse päeva suursündmus oli see, et Vaike värises ja käis Mannalt peaparanduseks viina norimas. Manna vastu, et ei saa anda, sest pidi ise eelmisel päeval pangas käima ja seda ei saa ju ilma võtmata teha. Jah, pangaskäik oli järgmine. Manna tuli minu juurde ja küsis, kas mul tema pangakonto number on - vaja on sealt raha üle kanda. Mul ei olnud. Pika paberitega jahmerdamise tulemus oli see, et tal interneti panga lepingut ei ole ja viisin ta autoga panka. Eks ta siis enne seda pidi julgust võtma.

See selleks, Vaike siiski värises eile üle kogu keha ja kõigil hoovielanikel oli seda hirmus vaadata. Manna saatis Vaike Fjodori poole, et äkki Fjodoril on midagi peaparanduseks. Tulemuseks oli see, et Fjodor ise tuli Manna juurde läbirääkimisi pidama. Nimelt Fjodoril endal viina polnud, aga ta oli nõus Rebase tänavale seda tooma minema. Tingimuseks, et saab 100g endale. Vaikel oli vaid 3 eurot. Niisiis küsis Fjodor ülejäänud raha Manna käest. Manna küsis minu käest 5 eurot laenuks. Niisiis olen mina eilsest saati Vaike peaparanduse käendaja. Finantsskeem missugune.

Täna pidi Manna mulle tagasi maksma, aga kuna ta käis arstil ja see oli talle pähe määrinud Citrosepti ja kaaliumpermanganaadi, siis nende peale kulus tal kogu raha ära.

Imbi vanamees

Kui Manna täna arsti juurde läks, lipsas meie kööki sisse Imbi. Küsis, kas Manna on läinud ja et ta läheb vaatab, kas Mannal on toas konisid üle. Nimelt on Imbil selline süsteem, et ta ei osta ise suitsu vaid President ostab talle tubakat ja paberit ja keerab talle suitse. Samas on tubakas läinud nii kalliks, et varem sai kuus kaks pakki osta aga nüüd nii palju enam ei saa. Kuna see kulutus on nende peres mehe kanda, siis ei saa ka Imbi ise suitsu ega tubakat osta. Lahenduseks on see, et ta palus Mannalt, et viimane koguks kõik oma suitsukonid kokku väikesesse kilekotti ja Imbi käib siis aegajalt seda siit toomas ja puistab enda tubakakotti. (Manna mõni päev varem mulle: "See käib mulle küll väga närvidele, et ma Imbi jaoks neid konisid koguma pean. Nagu need asotsiaalid, kes bussipeatustes konisid koguvad. Selge see, seal ikka inimestel jääb kiiruga midagi suitsetamata, aga mina ju hoian kokku ja suitsetan niigi ühte suitsu kahes osas, seal ei jää ju midagi alles!")

Nojah, kui Imbi oli oma konid kätte saanud, jäi ta minuga juttu rääkima, sest tavaliselt saab ta lobisemisevajaduse kaetud Mannaga. Imbi: "Kohutavad joodikud käivad siin ikka ringi, muutkui tahavad raha laenata. Mina kunagi ei anna, aga Manna on sellise helde südamega, tal hakkab kahju. Mina olen ikka kodune inimene, ma joon ainult lahjat õlut kodus oma kannukesest. Mina ei sega kedagi." Samal ajal helistas talle President ja kuulutas, et keeras ukse lukku ja ei lase litsi enam sisse. Imbi katkestas kõne ja selgitab mulle: "Ta on raske õnnetuse läbi teinud inimene ja elab teises maailmas," (näitab näpuga meelekohta), "Kui koon - lits, kui nõusid pesen - lits, aias toimetan - lits. Naine on tema jaoks see, kes peab kodu korras hoidma ja süüa tegema ja tänavalt talle mehi tooma." Minu kuulamisvõime tahtis end välja lülitada, aga Imbi pani ikka täie hooga edasi: "Jah, sinule võib olla tundub see imelik, aga talle meeldivad mehed, joodikud mehed. Manna ja kõik teavad seda lugu. Ma olen Presidendiga viis aastat koos olnud ja minule selline asi ei sobi, aga varem käis ta ikka ei tea kelle juures." Otsustasin, et tsenseerin Imbi järgneva jutu välja ja blogisse ei pane...

Manna ja internet

Lihtsalt selleks, et mõtteid mujale ajada üks pilt: vaatasime Askoga Maa-ameti rakendusest Mäe City krunti, Manna juhtus ka siin olema ja näitasime tallegi. Manna: "Kuidas nad on projektile meie aiamaja joonistanud, kust Mägi teab, et see seal on?" (Mägi on kohalik kinnisvara haldaja). Manna: "See projekt on nii hästi joonistatud, et oleks nagu lennuki pealt pildistatud." Kui me noogutasime, et nii see umbes ongi, läksid Mannal silmad märjaks: "Kuidas ikka tehnika on vahepeal arenenud!"

Ja veel Mannalt: "On need inimesed siin ümber nagu on, aga näed, Fjodor aitas mul ükskord ukse ära parandada ja mina laenasin tema töömeeste jaoks suitsu. Peab ikka aitama üksteist. Aga teinekord nad käivad mulle ikka närvidele küll!"

Friday, March 18, 2011

Palju õnne naistepäevaks


Asko:
Naistepäev on ilus aeg. Siis tuleb teha kooki ja tuua naistele lilli. Nii ka meie Mäe Citys.
Mannal on olnud aastaid kombeks käia naistepäeva hommikul poes ja tuua kooki ja lilli, et neid siis ka teistele jagada. Mõeldud-tehtud. Tulnud poest tagasi, sai Manna kokku Presidendi ja tolle kaasa Imbiga. Viisakused vahetatud, hakkas Presidenti südametunnistus vaevama. Ikkagi naistepäev ja temal poest lilled toomata! Õnneks on tegemist mehega, kes teab kuidas käituda. Natuke mõeldud ja probleem lahendatud - saatis Imbi poodi naistepäevalillede järele. Nii sai Mannagi oma naistepäevalille.

P.S. Pildiga seotud lugu on tiba teistsugune. Nimelt sattus S... Peta ükskord Vaikega poodi. Noh, siis kui oli taaskord siin "külas". Vaikele see teadupärast ei meeldinud ja lepituseks pidi Peta Vaikele ostma valgeid alpikanne potis. Vaike tõi lilled koju, murdis sealt 3 õit, tuli meie majja ja kinkis lilled Askole, sest too olla nii kena ja viks noormees. Hea on Mäe Citys olla kena noormees.