Tervitusi Teisest Lätist

Tutvusin noore mustlaspaariga Lätist. Tartus viibivad "ärireisil". Äri seisneb selles, et kammivad kaubanduskeskuste riidepoodide soodukaid läbi ja pärast müüvad saadud kauba tänaval kallimalt maha. Rikkalt ei ela, aga toit on laual ja ilusad riided alati seljas.

Koolis polnud aega käia

Kirjaoskust pole kumbki omandanud. Naispoole ema on eluaeg rändäriga tegelenud ja nii pole lastel lihtsalt aega olnud koolis käia. Ja mis keeles nad kirjutama olekski pidanud õppima - mustlas, läti, vene? (Väljavõte http://www.estblul.ee/EST/Keeled/mustlaskeel.html lehelt: Mustlastkeel (romanes): Staatus: Reguleerimata. Ametlik kasutus: Puudub. Haridus ja õppimisvõimalused: Hetkel keelekogukonnal vastavad õppimisvõimalused veel puuduvad. Meedia: Puudub.)

Naise ema leidis viimase tütre sünni järel siiski ühes tehases tööd ja jäi paikseks, seega sai noorim õde Läti koolihariduse: nüüd on edukalt UK-s tööl ja mehel. Kuu aega tagasi oli ema koos sõbrannaga tütrel Inglismaal külas käinud. Sõbranna oli sealse mustlaskogukonna käest saanud hea äriotsa: viite vanamutid vöö vahel narkotse Baltikumi, saate hea raha. Lennujaamas jäid üle 60-aastased tõmmud prouad narkokoerale vahele. Said kuus aastat. Eestis ärireisil viibival tütrel on nüüd kiired ajad: ema on alates 10. eluaastast olnud ahelsuitsetaja, talle on vaja regulaarselt vanglasse suitsupakke saata.

Lätist veidi põhjapool hakkab meie elu rutiinsemaid tuure võtma: lastetuba on kollaseks värvitud, toas olnud eestiaegse riidekapi peal tahab Asko aaderdamist õppima hakata; Simo väidab kasvatajale, et teda sunnitakse kodus nii palju töötama, et ta peab lasteaias end välja puhkama; Elmol on palavik; mina olen alustanud taas MapInfo saladustesse süüvimist. Elu nagu lill.

Hugo, Presidendi ja teiste lood jätkuvad

"Manna, pane tuli põlema ja tule aknale, ma tahan sulle midagi näidata!" kostub hoovist Vaike hääl. Vaike on taas "püha viha täis". Veidi raske on pikast vadinast mõista, aga tundub, et probleemiks on poest ostetud kaalikas, mis ei kõlba kuhugi. "Asko on ju kirjanik, las kirjutab Postimehele!", on see lause, mida kuuldes meie suud muigama ja kõrvad kikki lähevad. "Vanasti olid head kaalikad, tänapäeval väetatakse ja kuidas sa sellist asja sööd??" kõlab väsimatu kaagutamine.

Hugo sekeldused

Eile oli mul Vaikega pikem jutuajamine Hugo teemal. Viimane on kinnisvara omanikule väidetavalt kümme tuhat võlgu ja tema kööktoa uks löödi laudadega kinni. Kui Hugo haiglast naases, tegi ta hoovis suurt kisa. President kutsus kisa peale politsei. Viimane aitas niipalju, et laenas Hugole tööriistu, et oma koju sisse murda. Võlg on aga võlg. Niisiis ootab vaest üürnikku ees tee sotsosakonda, et endale uut elamist nõutada. Vaike: "Vaene Hugo, kui palju ta on pidanud kolima! Elas kunagi seal Kivi tänaval, siis tuli siia Manna juurde, siis sai selle korteri ja nüüd jälle kolimine!"

Tõsi ta on, et Hugol on mõlema proua - Manna ja Vaikega - soojad suhted. Mõni aasta tagasi kolis ta lausa Manna juurde sisse, hakkas remonti tegema nagu peremees. Nüüd elame neis tubades meie ja maitseme tolle aja "remondi" vilju: seinal väike valge roosimustriga kapike, teise toa põrand roosaks värvitud ja sama värviga on üle õnnistatud ka riidekapi jalad. Armas ja rõve korraga. Tegeleme hetkel aktiivselt selle korteri mälust Hugo kustutamisega.

Kuidas President nime sai?

Seda küsisin Vaike ja Manna käest siis, kui nad meie remontimist uudistamas käisid. Vaike: "Noh, kui ta siia hoovi kolis, siis ta oli väga tähtis, jagas kõigile oma nimekaarte. Asko, sina oled ka tähtis mees, anna mulle ka oma nimekaart!" Kahjuks peame pettumuse valmistama, nimekaarditud nagu me oleme... Vaike: "Ega mina ka ei tea, sinna kaardile oli kirjutatud midagi, et ta on jalgpalli klubi president või... kusagil Tabiveres või..." Manna: "Ei, kusagil jah seal, Tartust väljas, poksiklubi president." Vaike: "Ega Manna pani talle selle hüüdnime, mina ei pannud." Manna: "Noh, mis ta käib siis meid siin õpetamas! Mulle tuli ka seletama, et ma ei hoia oma aiamaad korras! Kurat!" Mõlemad kõkutavad peites harvade hammastega suid.

Tänase postituse tahan lõpetada ühe detailiga meie hoovis: Imbi armastab õhtuti akna all lugeda. Mööda jalutades on siis näha, kui pisike tema tuba on. Toa akna all on tõepoolest ilus hooldatud roosipeenar, mis ulatub tänavani. Imbi akna külge väljapoole on monteeritud autopeegel, et roosipeenral iga kell silm peal hoida...

Esimene nädal Teises Eestis

Täpselt nädal tagasi pühapäeva õhtul kolisime laste ja kodinatega Teise Eestisse. On olnud muljete-, emotsioonide- ja teguderikas nädal. Alguses ei olnud see nii plaanitud, aga sain just sel nädalal aru, et see on üks tõeline õppereis, mille me Askoga ette oleme võtnud.

Na dvore

Meie hoovis elavad... Manna, kellega me jagame korterit. Hugo, kellega me vist jagame maja, aga üldiselt tundub, et ta visati korterist välja sel ajal kui ta tuberkuloosiga haiglas oli... Vaike koos 91-aastase ema Veraga ning President oma proua Imbiga elavad hoovipeal teises majas. Vaike on üles kasvatanud neli last: Pille, Ille, Ülle ja Kalle, neist viimane suri 32-aastaselt maksatsirroosi. Hoovipeal kuuris elab ka küülik Jännu, kes on Hugo oma, aga Vaike toidab teda.

Värskelt sõitis üks mikrobuss tänava ääres otsa Presidendi pandud aiapostile. Vaike: "Ma olen püha viha täis. Selle litsi peale. Paks nagu mauk ja ehitab siin oma aiakest roosidega ja paneb poste nii, et teised otsa sõidavad. Vastik vanamees. Ei noh, President on tubli mees, aitab ikka inimesi, aga naine on see hull mõrd. Oi, milliste elu me siin oleme elanud..."

Vaike ja Manna on põhisõbrannad. Vaike on see kole ja lahke, Manna ilus ja pirtsakas. Noh, kunagi olnud. Vaike ütleb hoovipeal alati midagi sellist: "Tore, et noorus on majas!" Manna põhiliselt viriseb, kuidas kõik halvasti on. Praegu on Manna haige.

Koristusõppused

Ma olen nädal otsa küürinud mööblit, uksi, seinu jms. Poleks arvanud, et pesemisest ja pesuvahenditest kunagi nii palju teada saan... Alguses kui sisse kolisime, tundus, et kõigega harjub. Panime soojavee boileri ja Biolani penoplastist prill-laua kuivkäimlasse ja elu hakkas juba ilmet võtma. Aga ühel õhtul ööbisime klubis ja saime seal aru, kui kohutavalt me riided ja asjad on juba paari päevaga suitsu ja kopituse järgi haisema hakanud. Too öö oli hirmus masendus ja põgenemisisu. Hommikul tuli trots ja koristussoov. Eeterlikke õlisid hakkab kõvasti kuluma, praegu on esimene eukalüpti oma otsakorral koos kahe puhatusvahendi-pudeliga.

Plaanin kõik üle pesta. Paneme uue tapeedi ja värvime lae. Oma tuppa teeme eraldi kööginurga. Põhiprobleem on aga see, et Manna ju suitsetab edasi ja peldik haiseb ka endiselt. Radikaalsemad muudatused oleks Manna toa meiepoolse ukse sulgemine ja vetsu ehitus. Aga nende meetmete käiku minemise eel tuleks siiski kaaluda õppereisi katkestamist ja teise kohta kolimist. Elame-näeme.

Buss on ikka posti otsas kinni. Presidendil jätkub tööd ja hoovipealsetel tänitamist.